1) Rahvapäraselt ka keltsalill. Õitseb enne suurte puulehtede ilmumist, sest siis on valgust rohkem. Tema valgusenõudlus on aasta jooksul pidevalt vähenev. a) Harilik sinilill b) Siberi siniliilia c) Sinine kobarhüatsint 2) Rahvasuus tuntud ka kui konnakapsas. Õied suured, kollased ja läikivad. Õitseb ahvena ja latika kudemise ajal. Tupplehti 5, kroonlehed puuduvad. a) Varsakabi b) Võilill c) Kanakoole 3) Õied ilmuvad enne lehti aprillis-mais. Lehtede kõrgus kuni 100 cm. Kasvab enamjaolt parkides, veekogude läheduses a) Bergeenia b) Harilik katkujuur c) Käopäkk 4) Kroonlehti 8 või rohkem, läikivalt kollased, piklik-elliptilised. Kõiksugu veekogude kallastel kasvav taim. Rahvasuus ka veel luutõverohi.  a) Kanarbik b) Kanavarvas c) Kanakoole 5) Rahvasuus ka maarasvad. Tal ei ole klorofülli, elab täielikult teiste toodetud toidust. Kinnitub puude ja põõsaste juurtele ning imeb nendest endale vajaliku välja ehk ta on parasiittaim. Kogu taim on paks, mahlakas-lihakas. a) Kurekell b) Käopäkk c) Kopsurohi 6) Ilutaim, väga harva metsistunult, vanades mõisa parkides, veekogu äärtes. Arvatavasti toodi Eestisse keskajal, mil taimest loodeti saada abi katku vastu. a) Valge katkujuur b) Valge vesiroos c) Õitsev karulauk 7) Mitmeaastane rohttaim, eelistab leht- ja segametsi. Õitseb mais-juunis. Rahvameditsiinis kasutatud köhavastase ja röga lahtistava vahendina. Rahvapäraselt ka metstubakas, imikas. Õied muudavad oma lahtioleku aja jooksul mitu korda värvi. a) Harilik kesalill b) Harilik kopsurohi c) Harilik pliiats 8) Võivad tekitada nahal korjamisel vesiville. Ilusad kollased tupplehed, kroonlehed puuduvad. Õitseb tavaliselt mais. Rahvameditsiinis kollatõve puhul olla kollalille teed joodud. Kamtsatka elanikud olla kasutanud neid loomade küttimisel mürginoolte tegemisel.  a) Kollane mesikas b) Kollane võhumõõk c) Kollane ülane 9) Rahvapäraselt ka lumelill, varesjalg. Varjulembeline, eelistab parasniisket huumusrikast mulda. Seemneid levitavad põhiliselt sipelgad. On mürgine, kuid vaatamata sellele armastavad mõned neid kevadlilli endale tuppa vaasi tuua. a) Võsaülane b) Laanelill c) Metsülane 10) Rahvasuus ka vaeselapseleht. Kevadel näeme teda kasvamas alati kohtades, kus on kõige soojem maapind. Varrelehed on soomusjad ja punakaspruunid. Pärislehed ilmuvad alles pärast õitsemist. Need on suured, pealt tumerohelised ja alt tihedalt valge vildiga kaetud. Lehti kasutatakse raviks paistetuse vastu.  a) Ajaleht b) Teeleht c) Paiseleht 11) Kasvab peamiselt turbapinnasel, soodes. Õitseb aprillis-mais. On üks olulisemaid turvast moodustavaid taimeliike Eestis. a) Varemerohi b) Villpea c) Vareskaer 12) Äraunustamiselill, aga põllumeeste poolt ka põllutäi, kuna taime viljad on kaetud karedate karvadega ja jäävad kergesti loomade ja inimeste riiete külge. a) Harakkuljus b) Lõosilm c) Pääsusilm 13) Kellukjas kuju ja tumepunane värvus. Rahvasuus ka kinnitushain, kassikellad. Kroonlehed kahvatukollased. Viljad levivad loomade, inimeste abil. Eelistab kasvada niiskel pinnasel. a) Maamõõl b) Ojamõõl c) Karukell 14) Rahvakeeli ka linnupiim, taevatäht. Õitseb varakult, enne lehtpuude lehtimist, kui päikesevalgus pääseb vabalt mullapinnani. Võib leida juba aprillikuus lehtmetsadest. a) Kollane kuldtäht b) Kollane maran c) Kollane haldjakell 15) On maitse- ja ravimtaim. Kasvab meelsamini niisketes lehtmetsades. Õitseb mais-juunis. Nimetatakse ka metsikuks küüslauguks. Eestis kuulub III kategooria looduskaitse all olevate liikide hulka. a) Laialehine hundinui b) Õitsev karulauk c) Villane katkujuur 16) Õitseb maist- augustini. Rahvapärasel ka pullirohi, veemärsid. Iseloomulikuks tunnuseks on väga hambulise ja lõhestunud kujuga liitlehed, mis on alumiselt küljelt siidiselt läikivate karvadega kaetud. Ta ei pane pahaks, kui tema peal tallutakse, vastupidav ja kosmopoliitne taim. See taim on hanede meelistoiduks.   a) Haraklill b) Hanijalg c) Kanakoole

KEVADISED ÕITSEJAD

על ידי
הטבעה

לוח תוצאות מובילות

סגנון חזותי

אפשרויות

החלף תבנית

האם לשחזר את הנתונים שנשמרו באופן אוטומטי: ?