1) Mis on horisontaalne võimude lahusus? a) Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim asuvad erinevates riigi tasandites. b) Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim on kontsentreeritud ühte organisse. c) Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim täidavad erinevaid rolli samas valitsusorganis. d) Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim on üksteisest sõltumatud organid. 2) Mis iseloomustab vertikaalset võimude lahusust? a) Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim asuvad erinevates riigi tasandites. b) Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim on kontsentreeritud ühte organisse. c) Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim täidavad erinevaid rolle samas valitsusorganis. d) Seadusandlik võim, täidesaatev võim ja kohtuvõim on üksteisest sõltumatud organid. 3) Mis on personaalne võimude lahusus? a) Üks isik täidab mitut erinevat võimufunktsiooni korraga. b) Erinevad riigiasutused täidavad erinevaid võimufunktsioone. c) Võimu koondumine ühe isiku kätte. d) Võimu tasakaalu tagamine erinevate valitsusharude vahel. 4) Millised tunnused on iseloomulikud õigusriigile? a) Võimu keskendumine ja põhiõiguste piiramine b) Seaduste ülimuslikkus ja sõltumatu kohtusüsteem c) Põhiõiguste kaitse ja seaduste allutamine võimule d) Võimude lahusus ja sõltumatu kohtusüsteemi puudumine 5) Millised tunnused on iseloomulikud võimuriigile? a) Seaduste ülimuslikkus ja sõltumatu kohtusüsteem b) Võimu keskendumine ja põhiõiguste piiramine c) Põhiõiguste kaitse ja seaduste allutamine võimule d) Võimude lahusus ja sõltumatu kohtusüsteemi puudumine 6) Kuidas saab muuta Eesti Vabariigi põhiseadust? a) Rahvahääletus b) Presidendi allkirja kaudu c) Kabinetinõukogu otsusega d) Ülemkohtu poolt väljakuulutatud otsusega 7) Mis on üks viis, kuidas Riigikogu saab Eesti Vabariigi põhiseadust muuta? a) Presidendi poolt välja kuulutatud otsusega b) Rahvahääletuse korraldamisega c) Kabinetinõukogu otsusega d) Ülemkohtu poolt väljakuulutatud otsusega 8) Milline on üks kiirmenetluse kaudu Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise viisidest? a) Vähemalt 3/5 häälteenamusega teine Riigikogu koosseis b) Presidendi allkirja kaudu c) Kabinetinõukogu otsusega d) Ülemkohtu poolt väljakuulutatud otsusega 9) Mille poolest erinevad valimised ja referendum? a) Valimised keskenduvad seaduste muutmisele, samas kui referendumil valitakse ametnikke või esindajaid. b) Valimistel otsustatakse konkreetse küsimuse üle, referendumil valitakse ametnikke või esindajaid. c) Referendumil hääletavad kodanikud konkreetse küsimuse üle, valimistel aga valitakse ametnikke või esindajaid. d) Valimistel osalevad kandidaadid või parteid, referendumil aga valitakse ametnikke või esindajaid. 10) Milline on üks erinevus valimiste ja referendumi vahel seoses eesmärgiga? a) Valimistel otsustatakse konkreetse küsimuse üle, referendumil valitakse ametnikke või esindajaid. b) Valimised keskenduvad seaduste muutmisele, samas kui referendumil hääletatakse jah või ei otsuse üle. c) Referendumil osalejad valivad ametnikke või esindajaid, valimistel aga otsustatakse konkreetse küsimuse üle. d) Valimistel osalevad kodanikud hääletavad küsimuse poolt või vastu, referendumil aga valitakse ametnikke või esindajaid. 11) Milline on üks erinevus valimiste ja referendumi vahel seoses osalejatega? a) Valimised keskenduvad seaduste muutmisele, samas kui referendumil osalejad hääletavad konkreetse küsimuse üle. b) Valimistel osalevad kandidaadid või parteid, referendumil aga valitakse ametnikke või esindajaid. c) Referendumil osalevad kodanikud hääletavad küsimuse poolt või vastu, valimistel aga valitakse ametnikke või esindajaid. d) Valimistel valitakse ametnikke või esindajaid, samas kui referendumil osalejad valivad kandidaadid või parteid. 12) Millised on demokraatliku hääletamise tunnused? a) Piiratud valimisõigus, avalik hääletamine, valimiste korraldamine erakondade poolt. b) Võrdne võimalus hääletada ja kandideerida, avalik hääletamine, konkurentsivõimeline valimisprotsess. c) Salajane hääletus, eelhääletamine, üksainus kandidaat või partei. d) Kohustuslik hääletamine, avalik hääletamine, konkurentsivõimeline valimisprotsess. 13) Mis tagab demokraatliku hääletamise salajase olemuse? a) Hääletamiseks kasutatakse elektroonilisi vahendeid. b) Hääled antakse salaja, et tagada vabadus ja sõltumatus. c) Hääletamine toimub avalikult, kus kõik saavad näha, kuidas teised hääletavad. d) Hääletamiseks kasutatakse anonüümseid häältepilusid. 14) Milline omadus demokraatlikul hääletamisel tagab kõigile täiskasvanud kodanikele õiguse hääletada? a) Valimiste korraldamine kindlate ajavahemike järel. b) Üldine valimisõigus. c) Hääletamiseks vajalike vahendite tagamine. d) Kohustuslik hääletamine. 15) Mille poolest erineb proportsionaalne valimissüsteem majoritaarsest? a) Proportsionaalses süsteemis valitakse iga ringkonna esindaja eraldi, majoritaarses süsteemis aga esindajate arv sõltub erakondade häälteproportsioonist. b) Proportsionaalses süsteemis valijad hääletavad konkreetse kandidaadi poolt oma ringkonnas, majoritaarses süsteemis aga erakondade nimekirjade poolt. c) Proportsionaalses süsteemis väikeste erakondade esindatus on suurem, majoritaarses süsteemis aga suuremad erakonnad on paremini esindatud. d) Proportsionaalses süsteemis valijad hääletavad erakondade nimekirjade poolt, majoritaarses süsteemis aga konkreetse kandidaadi poolt oma ringkonnas. 16) Milline on üks erinevus proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi vahel seoses esindajate arvuga? a) Proportsionaalses süsteemis valitakse iga ringkonna esindaja eraldi, majoritaarses süsteemis aga esindajate arv sõltub erakondade häälteproportsioonist. b) Proportsionaalses süsteemis valijad hääletavad konkreetse kandidaadi poolt oma ringkonnas, majoritaarses süsteemis aga erakondade nimekirjade poolt. c) Proportsionaalses süsteemis väikeste erakondade esindatus on suurem, majoritaarses süsteemis aga suuremad erakonnad on paremini esindatud. d) Proportsionaalses süsteemis valijad hääletavad erakondade nimekirjade poolt, majoritaarses süsteemis aga konkreetse kandidaadi poolt oma ringkonnas. 17) Milline on üks erinevus proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi vahel seoses hääletamisega? a) Proportsionaalses süsteemis valijad hääletavad konkreetse kandidaadi poolt oma ringkonnas, majoritaarses süsteemis aga erakondade nimekirjade poolt. b) Proportsionaalses süsteemis valitakse iga ringkonna esindaja eraldi, majoritaarses süsteemis aga esindajate arv sõltub erakondade häälteproportsioonist. c) Proportsionaalses süsteemis väikeste erakondade esindatus on suurem, majoritaarses süsteemis aga suuremad erakonnad on paremini esindatud. d) Proportsionaalses süsteemis valijad hääletavad erakondade nimekirjade poolt, majoritaarses süsteemis aga konkreetse kandidaadi poolt oma ringkonnas. 18) Mis on defektne demokraatia? a) Ideaalne demokraatlik süsteem ilma moonutusteta. b) Demokraatlik süsteem, kus esineb nõrkusi ja moonutusi, nagu korruptsioon või valimispettused. c) Autokraatlik valitsemissüsteem. d) Oligarhia, kus võim kuulub vähestele valitsejatele. 19) Millised on peamised demokraatia ohud? a) Üksmeelsete otsuste tegemine, valitsejate võimukasutus ja majanduslik ebavõrdsus. b) Korruptsioon, võimu kuritarvitamine ja populism. c) Hääletamispettused, ebakompetentsed ametnikud ja suletud valitsemisprotsessid. d) Hääletamisõiguse piiramine, tsensuur ja valitsuse sekkumine kodanike privaatsusse. 20) Milline oli Platoni seisukoht demokraatia kohta? a) Platoni arvates on demokraatia ideaalne valitsemisvorm, mis tagab kõigi kodanike võrdsed õigused. b) Platoni arvates on demokraatia defektne valitsemisvorm, mis võib halveneda ebakompetentse enamusvalitsemiseks. c) c) Platoni arvates on demokraatia oligarhia vorm, kus võim kuulub vähestele valitsejatele. d) Platoni arvates ei saa demokraatia toimida ilma valitseja absoluutse võimuta.

II Demokraatlik valitsemine

על ידי
הטבעה

לוח תוצאות מובילות

סגנון חזותי

אפשרויות

החלף תבנית

האם לשחזר את הנתונים שנשמרו באופן אוטומטי: ?