1) Tõi õ-tähe eesti kirjakeelde a) Otto Wilhelm Masing (1763 -1832) b) Kristian Jaak Peterson (1801–1822) c) Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) d) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) e) Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) f) Friedrich Kuhlbars (1841 - 1924) 2) Uuestisündiva eestluse esimene tulihing, Eesti rahvuskirjanduse looja; (ood "Kuu") a) Otto Wilhelm Masing (1763 -1832) b) Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) c) Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) d) Kristian Jaak Peterson (1801–1822) e) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) f) Eduard Bornhöhe (1862 - 1923) 3) Tähelepandavad teened meie rahvuseepose "Kalevipoja" algatajana a) Otto Wilhelm Masing (1763 -1832) b) Kristian Jaak Peterson (1801–1822) c) Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) d) Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) e) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) f) Eduard Bornhöhe (1862 - 1923) 4) Andis välja esimest Eesti pidevalt ilmuvat ajalehte "Pärnu Postimees" a) Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) b) Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) c) Otto Wilhelm Masing (1763 -1832) d) Kristian Jaak Peterson (1801–1822) e) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) f) Eduard Bornhöhe (1862 - 1923) 5) Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" looja a) Kristian Jaak Peterson (1801–1822) b) Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) c) Otto Wilhelm Masing (1763 -1832) d) Friedrich Robert Faehlmann (1798 - 1850) e) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) f) Eduard Bornhöhe (1862 - 1923) 6) Ärkamisaja kõige esileküündivaim lüürik ja isamaahümnide looja, nt "Mu isamaa on minu arm!" a) Anna Haava (1864 -1957) b) Lydia Koidula (1843 - 1886) c) Marie Under (1883 -1980) 7) Luuletuste "Vanemuine", "Vanemuise laul", "Linda laul" ja piduliku isamaahümni "Eestimaa, mu isamaa" autor a) Mihkel Veske (1843 - 1890) b) Eduard Bornhöhe (1862 - 1923) c) Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) d) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) e) Friedrich Kuhlbars (1841 - 1924) f) Kristian Jaak Peterson (1801–1822) 8) Kodulüürika harrastaja ja rajaja nt. "Isatalust lahkumine" ja isamaalaulu "Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt" jt. autor a) Kristian Jaak Peterson (1801–1822) b) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) c) Jakob Pärn (1843 - 1916) d) Mihkel Veske (1843 - 1890) e) Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) f) Friedrich Kuhlbars (1841 - 1924) 9) Sai tuntuks peateosega "Oma tuba, oma luba. Must kuub" (tõlgiti 1882. a. esimese eestikeelse proosateosena soome keelde) a) Jakob Pärn (1843 - 1916) b) Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) c) Mihkel Veske (1843 - 1890) d) Eduard Bornhöhe (1862 - 1923) e) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) f) Friedrich Kuhlbars (1841 - 1924) 10) Ärkamisaja proosakirjanik, romantilise ajaloolise jutustuse rajaja, jutustuse "Tasuja" autor a) Friedrich Kuhlbars (1841 - 1924) b) Jakob Pärn (1843 - 1916) c) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) d) Mihkel Veske (1843 - 1890) e) Eduard Bornhöhe (1862 - 1923) f) Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) 11) Eesti ulmekirjanduse rajaja, kelle rahvapärimuslikke lugulaule on oma loomingus kasutanud ka Andrus Kivirähk a) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) b) Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) c) Mihkel Veske (1843 - 1890) d) Matthias Johann Eisen (1857-1934) e) Jakob Pärn (1843 - 1916) f) Friedrich Kuhlbars (1841 - 1924) 12) Eesti luuletaja, üks tuntumaid Eesti valmikirjutajaid, õpetaja, kelle käe all õppis ka A. H. Tammsaare a) Jakob Tamm (1861 -1907) b) Friedrich Kuhlbars (1841 - 1924) c) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) d) Mihkel Veske (1843 - 1890) e) Johann Voldemar Jannsen (1819 – 1890) f) Kristian Jaak Peterson (1801–1822) 13) Eesti luule hilisromantik, tuntud isikupärase armastuslüürika rajaja, nt. luuletus "Ei saa mitte vaiki olla" a) Lydia Koidula (1843 - 1886) b) Anna Haava (1864 -1957) c) Marie Under (1883 -1980) 14) Lüürik, saatuselaulik, Eesti kirjanduses uue, süvendatud elamus- ja saatuseluule rajaja, nt. "Ta lendab mesipuu poole" a) Kristian Jaak Peterson (1801–1822) b) Friedrich Kuhlbars (1841 - 1924) c) Mihkel Veske (1843 - 1890) d) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) e) Jakob Tamm (1861 -1907) f) Juhan Liiv (1864 - 1913) 15) Eesti näite- ja jutukirjanduse harrastaja, Eesti kunstilise draama rajaja, teos "Libahunt" a) August Kitzberg (1856 - 1927) b) Juhan Liiv (1864 - 1913) c) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 - 1882) d) Mihkel Veske (1843 - 1890) e) Jakob Tamm (1861 -1907) f) Karl Eduard Sööt (1862-1950) 16) Eleegiline laulik nt eleegia "Metsateel"; muistendiainelise müstilise luule, isamaa- ja hõimuluule harrastaja a) Jakob Tamm (1861 -1907) b) Karl Eduard Sööt (1862-1950) c) Mihkel Veske (1843 - 1890) d) Juhan Liiv (1864 - 1913) e) August Kitzberg (1856 - 1927) f) Friedrich Kuhlbars (1841 - 1924) 17) Romaani- ja jutukirjanik, kriitilise realismi algataja ning realismi võiduleviija Eesti kirjanduses: "Mahtra sõda", "Külmale maale" jt. a) Friedrich Kuhlbars (1841 - 1924) b) Mihkel Veske (1843 - 1890) c) Jakob Tamm (1861 -1907) d) Eduard Vilde (1865 - 1933) e) Karl Eduard Sööt (1862-1950) f) Juhan Liiv (1864 - 1913) 18) Elu tule laulik, luuletuskogud "Elu tuli", "Tuulemaa", "Sügiselaul"; moodsa kunstipärase luule rajaja a) Karl Eduard Sööt (1862-1950) b) Friedrich Kuhlbars (1841 - 1924) c) Eduard Vilde (1865 - 1933) d) Juhan Liiv (1864 - 1913) e) Gustav Suits (1883 -1956) f) Jakob Tamm (1861 -1907) 19) Novellikirjanik, Eesti uusromantilise novelli rajaja ("Saatus", "Popi ja Huhuu", "Väike Illimar") a) Friedebert Tuglas (1886 -1971) b) Eduard Vilde (1865 - 1933) c) Karl Eduard Sööt (1862-1950) d) Jakob Tamm (1861 -1907) e) Gustav Suits (1883 -1956) f) Juhan Liiv (1864 - 1913) 20) Suurromaani "Tõe ja õigus", romaani "Kõrboja peremees", jutustuse "Vanad ja noored", novelli "Varjundid" jt. autor a) Eduard Vilde (1865 - 1933) b) Friedrich Kuhlbars (1841 - 1924) c) Gustav Suits (1883 -1956) d) Karl Eduard Sööt (1862-1950) e) Juhan Liiv (1864 - 1913) f) Anton Hansen Tammsaare (1878 - 1940) 21) Linnaluule kõige esimesi ning andekamaid rajajaid; eriti silmapaistev armastusluule ja ballaadide alal nt. kogu "Õnnevarjutus" a) Anna Haava (1864 -1957) b) Marie Under (1883 -1980) c) Lydia Koidula (1843 - 1886) 22) Eesti Vabariigi aegse jutukirjanduse hinnatavamaid autoreid (uusrealistlik ajalooline romaan"Ümera jõel") a) Mait Metsanurk (1879 - 1957) b) Anton Hansen Tammsaare (1878 - 1940) c) Karl Eduard Sööt (1862-1950) d) Gustav Suits (1883 -1956) e) Eduard Vilde (1865 - 1933) f) Juhan Liiv (1864 - 1913) 23) Rahvakirjanik, humoristlik ja heatujuline jutustaja - jutustustesari "Kevade", "Suvi", "Sügis"; lastejutt "Nukitsamees" a) Karl Eduard Sööt (1862-1950) b) Anton Hansen Tammsaare (1878 - 1940) c) Friedebert Tuglas (1886 -1971) d) Jakob Tamm (1861 -1907) e) Oskar Luts (1887 - 1953) f) Mait Metsanurk (1879 - 1957) 24) Kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone; romaanid "Toomas Nipernaadi", "Karge meri" a) Mait Metsanurk (1879 - 1957) b) August Gailit (1891 - 1960) c) Anton Hansen Tammsaare (1878 - 1940) d) Friedebert Tuglas (1886 -1971) e) Hugo Raudsepp (1883 - 1952) f) Oskar Luts (1887 - 1953) 25) Näitekirjanik, kes sai tuntuks vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all; "Mikumärdi" ja "Vedelvorst" a) Hugo Raudsepp (1883 - 1952) b) Anton Hansen Tammsaare (1878 - 1940) c) Friedebert Tuglas (1886 -1971) d) Jakob Tamm (1861 -1907) e) Karl Eduard Sööt (1862-1950) f) Mait Metsanurk (1879 - 1957)

Eesti vanem kirjandus

av
Bädda in

Rankningslista

Visuell stil

Alternativ

Växla mall

Återställ sparas automatiskt: ?