1) Pidev ainete vahetamine toimub organismide (loom, taim) ja ........ vahel. a) energia b) väliskeskkonna c) toidu d) jääkainete 2) Organismid vajavad energiat ..... a) kasvamiseks b) paljunemiseks c) rakkude uuendamiseks 3) Ainevahetus on vajalik ........ saamiseks. a) toidu b) energia c) järglaste 4) Ainevahetuse osad on ..... a) ainete hankimine väliskeskkonnast b) keemilised reaktsioonid c) jääkainete eritumine d) paljunemine 5) Väiksematel loomadel on ...... ainevahetus. a) kiirem b) aeglasem 6) Toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks osadeks. a) ainevahetus b) imendumine c) seedimine 7) Toidu teekond a) söömine, eritamine, seedimine, imendumine b) söömine, seedimine, imendumine, eritamine c) söömine, imendumine, seedimine, eritamine 8) Seeditud toiduosakesed imanduvad läbi soole seina verre. a) seedimine b) ainevahetus c) imendumine 9) Toodavad seedimiseks vajalikke nõresid. a) soolestik b) magu c) maks d) kõhunääre 10) Loom, kes sööb ainult taimi, varsi, vilju, juuri. a) segatoiduline b) taimtoiduline c) loomtoiduline 11) Taimset toitu on ..... seedida. a) kerge b) raske 12) Taimtoidulised on .... a) hobused, jänesed, kitsed b) kullid, kakud c) haned, jaanalinnud d) hundid, rebased 13) Keerulisema ehitusega seedeelundkond on .... a) taimtoidulistel loomadel b) loomtoidulistel loomadel 14) Loomtoidulised loomad ehk ..... a) metsloomad b) röövloomad c) koduloomad 15) Teisi loomi söövad ..... a) taimtoidulised b) loomtoidulised 16) Toidu hankimiseks kulub rohkem aega ... a) loomtoidulistel b) taimtoidulistel 17) Kergem on seedida .... a) loomset toitu b) taimset toitu 18) Loomtoidulised loomad ehk röövloomad on ...... a) kits, hobune, jänes b) hundid, lõvid c) kullid kakud d) haug, ahven 19) Soolestik on kehaga võrreldes pikk a) taimtoidulistel loomadel b) loomtoidulistel loomadel 20) Purihambad on lameda pinnaga. Lõikehambad on peitlitaolised. a) loomtoiduline b) taimtoiduline 21) Purihambad ja lõikehambad on teravad. Neil on ka kiskhambad liha rebimiseks. a) taimtoidulised b) loomtoiduline 22) Loomad, keda röövloomad söövad a) metsloomad b) ulukid c) saakloomad 23) Loomtoiduliste loomade soolestik on ..... a) pikk b) lühike 24) Toituvad nii taimedest kui ka loomadest. a) segatoiduline b) taimtoiduline c) loomtoiduline 25) Segatoiduline on .... a) metskits, hobune b) metssiga, karu c) vares d) latikas 26) Linnupojad söövad ... a) putukaid b) marju c) seemneid 27) Koht, kuhu lind süües kiiresti toitu kogub, et seda hiljem ohutus kohas seedida. a) kloaak b) pugu c) magu 28) Miks linnud seedivad toidu ja väljutavad jäägid kiiresti? a) Et oleks kergem lennata b) sest neil on lühike soolestik 29) Miks on hingamine tähtis? a) hapniku abil toimub ainevahetus b) hapniku abil toodetakse energiat 30) Loom hingab selleks, et saada vajalikku ..... a) toitu b) energiat 31) Vees hingamiseks on loomadel ..... a) kopsud b) nahk c) lõpused 32) Kopsu või lõpuse pind on suur, sest veri peab jõudma võimalikult palju ...... siduda. a) süsihappegaasi b) hapnikku c) toiteaineid 33) Maismaaloomad hingavad ...... a) nahaga b) lõpustega c) kopsudega 34) Vee all hingavad konnad ..... a) naha kaudu b) kopsudega c) lõpustega 35) Lihtsa ehitusega kopsud on ...... a) roomajatel b) kahepaiksetel 36) Õhukotid on ..... a) roomajatel b) konnadel c) imetajatel d) lindudel 37) Vereringe moodustavad ..... a) veresooned b) veri ja veresooned c) veri, süda, veresooned 38) Veri kannab vajalikke aineid kehas edasi. a) õige b) vale 39) Vere paneb soontes liikuma ..... a) kopsud b) süda c) vereringe d) kõhunääre 40) Veri liigub mööda veresooni a) suletud vereringe b) väike vereringe c) suur vereringe 41) Kala kehas voolab veri ... a) aeglaselt b) kiiresti 42) Kaladel on ..... a) üks vereringe b) kaks vereringet 43) Kaladel on süda, mis koosneb ...... a) kahest osast b) kolmest osast c) neljast osast 44) Kahepaiksete ja roomajate süda on .... a) kaheosaline b) kolmeosaline c) neljaosaline 45) Hapnikurikas ja hapnikuvaene veri segunevad a) suur vereringe b) segaveri c) väike vereringe 46) Süda pumbab vere kopsu veresoontesse. a) väike vereringe b) suur vereringe 47) Südamest liigub veri keha veresoontesse a) väike vereringe b) suur vereringe 48) Lindude ja imetajate süda on a) kaheosaline b) kolmeosaline c) neljaosaline 49) Hapnikurikas ja hapnikuvaene veri seguneb .... a) kahepaiksetel ja roomajatel b) lindudel ja imetajatel 50) Hapnikurikas ja hapnikuvaene veri ei segune ... a) kahepaiksetel ja roomajatel b) imetajatel ja lindudel 51) Loom, kelle kehatemperatuur oleneb väliskeskkonna temperatuurist. a) püsisoojane b) kõigusoojane 52) Loom, kelle kehatemperatuur ei sõltu välistemperatuurist. a) kõigusoojane b) püsisoojane 53) Kõigusoojased a) aktiivsed ainult soojas b) nende keha ei tooda soojust c) aktiivsed peaaegu alati d) vajavad vähe energiat ja toitu 54) Püsisoojased a) nende keha toodab ise soojust b) vajavad palju energiat ja toitu c) peaaegu alati aktiivsed d) vajavad sooja saamiseks päikest 55) Kui temperatuur on madal, vajavad püsisoojased loomad ..... a) rohkem toitu b) vähem toitu 56) Kehatemperatuuri reguleerimine püsisoojastel (mis annab sooja?) a) värisemine annab soojust juurde b) vee joomine c) turri aetud karvad ja suled d) lõõtsutamine

Ainevahetus

автор
Вбудувати

Список переможців

Візуальний стиль

Параметри

Обрати інший шаблон

Відновити автоматично збережене: ?